Külmad magustoidud
Kõige suurem grupp magustoitude liigituses on külmad magustoidud, neid serveeritakse nii iseseisva roana kui ka kombineeritud magustoitude ühe komponendina.
Nii nagu külmi soolaseid roogi maitsestatakse julgemalt, lisatakse ka külmadele magustoitudele rohkem maitseaineid. Samuti peab tugevamini maitsestama tarretatud magustoite, kuna želatiin vähendab maitset. Tugevamini maitsestatakse ka vahtusid, sest vahustamisel lisatakse toidule õhku ning tooraine kontsentratsioon ühes suutäies väheneb.
Nii nagu külmi soolaseid roogi maitsestatakse julgemalt, lisatakse ka külmadele magustoitudele rohkem maitseaineid. Samuti peab tugevamini maitsestama tarretatud magustoite, kuna želatiin vähendab maitset. Tugevamini maitsestatakse ka vahtusid, sest vahustamisel lisatakse toidule õhku ning tooraine kontsentratsioon ühes suutäies väheneb.
Mõisted külmade magustoitude valmistamisel
Creme anglaise – piima ja vahukoore segu kuumutatakse ning munakollased vahustatakse suhkruga. Seejärel tempereeritakse munakollasesegu vähese kuuma vedelikuga ning kuumutatakse tasasel tulel pidevalt segades. Kuumutamine lõpetada 80 °C juures. (The Stainless Steel Kitchen lk 223)
Pate a bombe – suhkrust ja veest keedetakse siirup (118–121 °C), mis lisatakse peene joana pidevalt vahustades munakollastele. Teise variandi puhul kuumutatakse munakollased, vesi ja suhkur vesivannil kuni 74 °C ning seejärel vahustatakse.
Itaalia besee – suhkrust ja veest keedetakse siirup (121 °C) ning valatakse peene joana pidevalt vahustades munavalgetele.
Pate a bombe – suhkrust ja veest keedetakse siirup (118–121 °C), mis lisatakse peene joana pidevalt vahustades munakollastele. Teise variandi puhul kuumutatakse munakollased, vesi ja suhkur vesivannil kuni 74 °C ning seejärel vahustatakse.
Itaalia besee – suhkrust ja veest keedetakse siirup (121 °C) ning valatakse peene joana pidevalt vahustades munavalgetele.
PUUVILJA- JA MARJASALATID
Värskeid puuvilju ja marju kasutatakse tihti kombineeritud magustoitude kaunistamiseks ning ka eraldiseisvalt puuviljasalatina.
Puuvilju võib serveerida tervena, koorituna, tükeldatuna. Lisanditeks võivad olla tuhksuhkur, mesi, vahustatud rõõsk koor, suhkrusiirup, pähklid, magusad kastmed, kondiitritooted jne.
Puuviljade kohta ei saa poes lugeda, mis taimekaitsevahenditega neid pritsitud on, seepärast tuleb kaubandusest ostetud puuviljad ja marjad kindlasti pesta ja vajadusel koorida, sest taimekaitsevahendid on koore peal ja tungivad ka koore alla. Ka tsitruselised tuleb enne kasutamist pesta ja koorida. Tsitruseliste koort ei soovitata kasutada, kuna koor on välispidiselt hallitusvastase ainega töödeldud, võib kasutada ökoloogiliselt kasvatatud tsitruseliste koort.
Kindlasti tuleb puuvilju ja käsi pesta ka peale koorimist, et vältida edasist ristsaastumist.
Puuvilju võib serveerida tervena, koorituna, tükeldatuna. Lisanditeks võivad olla tuhksuhkur, mesi, vahustatud rõõsk koor, suhkrusiirup, pähklid, magusad kastmed, kondiitritooted jne.
Puuviljade kohta ei saa poes lugeda, mis taimekaitsevahenditega neid pritsitud on, seepärast tuleb kaubandusest ostetud puuviljad ja marjad kindlasti pesta ja vajadusel koorida, sest taimekaitsevahendid on koore peal ja tungivad ka koore alla. Ka tsitruselised tuleb enne kasutamist pesta ja koorida. Tsitruseliste koort ei soovitata kasutada, kuna koor on välispidiselt hallitusvastase ainega töödeldud, võib kasutada ökoloogiliselt kasvatatud tsitruseliste koort.
Kindlasti tuleb puuvilju ja käsi pesta ka peale koorimist, et vältida edasist ristsaastumist.
Hea teada!
Eelistage kodumaiseid puu- ja köögivilju, sest nendes on enamasti vähem taimekaitsevahendite jääke. Kõige kindlam on süüa mahekasvatatud toitu.
Värskete puuviljade tükeldamine
Kokanipp!
Puuvilja- ja marjasalatid valmistatakse värsketest, külmutatud või konserveeritud puuviljadest ja marjadest.
Puuviljasalati valmistamisel:
Puuviljasalati valmistamisel:
- kasutatakse üht või mitut liiki puuvilju ja marju korraga
- valitakse maitselt ja värvuselt sobivad komponendid
- komponente võib omavahel segada või grupeerida
- kastmeks sobib suhkrusiirup, puuvilja- või marjamahl või konservivedelik
- lisanditeks kondiitritooted, vahukoor, magusad kastmed, jäätis, hakitud pähklid jne.
Joonis 1. Puuvilja- ja marjasalatid.
Allikas: canva.com
Allikas: canva.com
kompotid
Kompotid on puuviljadest ja marjadest valmistatud lihtsad magustoidud, kus on kasutatud üht või mitut liiki puuvilju/marju; eristatakse toorkompotte ja keedetud kompotte.
Toorkompott
Toorkompoti valmistamiseks sobivad tsitrusviljad, ananass, banaan, maasikad, vaarikad.
- Puuviljad puhastatakse ja vajadusel tükeldatakse.
- Suhkrusiirup maitsestatakse erinevate vürtside või maitseürtidega, kurnatakse ja valatakse kuumalt peale.
- Jahutatakse ja serveeritakse.
Keedetud kompott
Keedetud kompoti valmistamiseks sobivad värsked, külmutatud, konserveeritud või kuivatatud puuviljad ning marjad.
Keedetud kompoti valmistamine:
Keedetud kompoti valmistamine:
- Puuviljad ja marjad puhastatakse, vajadusel tükeldatakse.
- Puuvilju ning marju keedetakse lühiajaliselt siirupis.
- Jahutatakse ja serveeritakse.
Kokanipp!
Suhkrusiirupi keetmine:
- magusatele puuviljadele ja marjadele 1 liitri vee kohta 200 g suhkrut,
- hapudele puuviljadele ja marjadele 1 liitri veekohta 500 g suhkrut.
Joonis 2. Kompotid (õunakompott, kompott kuivatatud puuviljadest ja marjakompott).
Allikas: canva.com
Allikas: canva.com
Kissellid
Arvatavasti on sõna “kissell” tuletatud venekeelsest sõnast „kislõi“ ehk hapu, ka roog ise on tulnud meile idanaabritelt.
Kissell on kompotist tihedam, seda võib valmistada marjadest, puuviljadest, siirupitest, mehudest, mahladest, veinist või piimast.
Maitsestamiseks kasutatakse kaneeli, vaniljet, aniisi, piparmünti, melissi, karamellsuhkrut, veini, likööre jm.
Magustamiseks sobib nii suhkur kui mesi. Kisselli paksendamiseks kasutatakse tärklist, piimast koosnevad kissellid paksendatakse maisitärklisega.
Kisselli serveeritakse eraldiseisva magustoiduna, mille lisandid võivad olla röstitud pähklid või seemned, granola, vahustatud rõõsk koor, kohupiim, kondiitritooted vms.
Restoranides valmistatakse tihti just vedelat kisselli, et kasutada seda kastmena.
Kissell on kompotist tihedam, seda võib valmistada marjadest, puuviljadest, siirupitest, mehudest, mahladest, veinist või piimast.
Maitsestamiseks kasutatakse kaneeli, vaniljet, aniisi, piparmünti, melissi, karamellsuhkrut, veini, likööre jm.
Magustamiseks sobib nii suhkur kui mesi. Kisselli paksendamiseks kasutatakse tärklist, piimast koosnevad kissellid paksendatakse maisitärklisega.
Kisselli serveeritakse eraldiseisva magustoiduna, mille lisandid võivad olla röstitud pähklid või seemned, granola, vahustatud rõõsk koor, kohupiim, kondiitritooted vms.
Restoranides valmistatakse tihti just vedelat kisselli, et kasutada seda kastmena.
Pea meeles!
Konsistentsilt jagatakse kissellid:
- vedelad kissellid – 1 liitrile kissellile lisatakse 20–40 g tärklist. Serveeritakse koos putrude, vormiroogade, pudingute ja vahukoorega;
- poolvedelad kissellid – 1 liitrile kissellile lisatakse 40–50 g tärklist. Serveeritakse vahukoorega, piimaga;
- paksud kissellid – 1 liitrile kissellile lisatakse 50–80 g tärklist. Valatakse ettevalmistatud vormi ja jahutatakse, serveeritakse lisanditega.
Maitse ja valmistamise järgi jagatakse kissellid:
- mahlakissellid (mahladest, mehudest ja püreedest),
- marjakissellid (värsketest või külmutatud marjadest ning puuviljadest),
- piimakissellid (piima-, kakao- ja karamellkissell).
Kokanipp!
Kartulitärklise kasutamisel segatakse tärklis vähese külma veega hästi läbi, valatakse ühtlase joana kuuma vedeliku hulka, vedelikku samal ajal segades, kuid ei keedeta, sest kartulitärklis veeldub.
Maisitärklise puhul segatakse maisitärklis külma piima või veega, lisatakse keevale vedelikule ja keedetakse madalal kuumusel 3–4 minutit, vahepeal segades.
Kartulitärklisega valmistatud kissellid jäävad oma olemuselt läbipaistvad, maisitärklisega valmistatud kissellidel on omadus muutuda häguseks.
Maisitärklise puhul segatakse maisitärklis külma piima või veega, lisatakse keevale vedelikule ja keedetakse madalal kuumusel 3–4 minutit, vahepeal segades.
Kartulitärklisega valmistatud kissellid jäävad oma olemuselt läbipaistvad, maisitärklisega valmistatud kissellidel on omadus muutuda häguseks.
Valmis kissellid jahutatakse. Jahtumisel tekib pinnale kile. Selle vältimiseks kaetakse pisut jahtunud kissell õhukese suhkrukihiga ja jahutatakse kiiresti. Jahutamise kiirendamiseks kisselle ei segata – tärklise tihendav efekt kaob ja kissell muutub vedelaks.
Joonis 3. Kissellid (rababerikissell, jõhvikakissell, mustikakissell, piimakissell).
Allikas: canva.com
Allikas: canva.com
magusad supid
Magusad supid valmistatakse värsketest või külmutatud puuviljadest või marjadest, konserveeritud või kuivatatud puuviljadest ja marjadest, piimast ja munadest, leivast. Magusad supid on vedela kisselli konsistentsiga.
Puuviljadest ja marjadest valmistatud magusaid suppe tihendatakse tärklisega. Piimast ja munast magusate suppide puhul toimivad tihendajana munakollane/muna ning teraviljatooted (neis sisalduv tärklis), leivast magusate suppide korral toimib tihendajana leiva valmistamiseks kasutatud jahus sisalduv tärklis.
Magusaid suppe serveeritakse jahutatult, temperatuuril 10–14 °C. Magusate suppide lisandid on sarnased kissellide lisanditele.
Eesti köögile omased magusad supid on lumepallisupp ja leivasupp.
Lumepallisupi põhjaks valmistatakse vaniljekaste, mille peal “ujuvad” vahustatud munavalgest pallid, mis võivad olla nii keedetud kui küpsetatud.
Leivasupp on mitmetes Põhja-Euroopa maades traditsiooniline supp, mille peamisteks tooraineteks on vesi ja leib. Eri rahvastel leidub nii soolast kui ka magusat leivasuppi.
Eesti köögis on leivasuppi peetud lõunamenüü magustoiduks. Lisaks leivale ja veele võib vastavalt retseptile lisada ka rosinaid, mahla ja õuna. Leivasuppi serveeritakse koos lisanditega, nt piim, hapukoor, vahustatud rõõsk koor vms.
Puuviljadest ja marjadest valmistatud magusaid suppe tihendatakse tärklisega. Piimast ja munast magusate suppide puhul toimivad tihendajana munakollane/muna ning teraviljatooted (neis sisalduv tärklis), leivast magusate suppide korral toimib tihendajana leiva valmistamiseks kasutatud jahus sisalduv tärklis.
Magusaid suppe serveeritakse jahutatult, temperatuuril 10–14 °C. Magusate suppide lisandid on sarnased kissellide lisanditele.
Eesti köögile omased magusad supid on lumepallisupp ja leivasupp.
Lumepallisupi põhjaks valmistatakse vaniljekaste, mille peal “ujuvad” vahustatud munavalgest pallid, mis võivad olla nii keedetud kui küpsetatud.
Leivasupp on mitmetes Põhja-Euroopa maades traditsiooniline supp, mille peamisteks tooraineteks on vesi ja leib. Eri rahvastel leidub nii soolast kui ka magusat leivasuppi.
Eesti köögis on leivasuppi peetud lõunamenüü magustoiduks. Lisaks leivale ja veele võib vastavalt retseptile lisada ka rosinaid, mahla ja õuna. Leivasuppi serveeritakse koos lisanditega, nt piim, hapukoor, vahustatud rõõsk koor vms.
Joonis 4. Magusad supid (lumepallisupp, leivasupp vahukoorega).
Allikas: canva.com
Allikas: canva.com
tarretised
Tarretised valmistatakse puuviljadest, marjadest, nende mahladest, samuti veinist, piimast ja piimatoodetest.
Tarretisi võib valmistada kihiliselt, sel juhul tuleb enne järgmise kihi pealevalamist veenduda, et eelmine kiht on küllaldaselt tarretunud.
Tarretist võib ka vahustada, selleks jahutatakse tarretisesegu 30–35 °C ja vahustatakse.
Maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vaniljet, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti jm.
Piimatoodetest tarretiste valmistamisel kasutatakse piima, keefirit, jogurtit, hapukoort, vahukoort jm. Hapendatud piimatooted ei talu kuumutamist, seepärast tuleb želatiin enne lisamist tempereerida.
Tarrendainena kasutatakse kõige rohkem želatiini, vähem agar-agarit ja pektiini. Pehmema konsistentsiga tarretise jaoks kasutatakse 20 g želatiini 1 liitri vedeliku kohta. Tugevama konsistentsiga tarretise jaoks kasutatakse 30 g želatiini 1 liitri vedeliku kohta.
Tarretisi võib valmistada kihiliselt, sel juhul tuleb enne järgmise kihi pealevalamist veenduda, et eelmine kiht on küllaldaselt tarretunud.
Tarretist võib ka vahustada, selleks jahutatakse tarretisesegu 30–35 °C ja vahustatakse.
Maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vaniljet, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti jm.
Piimatoodetest tarretiste valmistamisel kasutatakse piima, keefirit, jogurtit, hapukoort, vahukoort jm. Hapendatud piimatooted ei talu kuumutamist, seepärast tuleb želatiin enne lisamist tempereerida.
Tarrendainena kasutatakse kõige rohkem želatiini, vähem agar-agarit ja pektiini. Pehmema konsistentsiga tarretise jaoks kasutatakse 20 g želatiini 1 liitri vedeliku kohta. Tugevama konsistentsiga tarretise jaoks kasutatakse 30 g želatiini 1 liitri vedeliku kohta.
Kokanipp!
Želatiini täpne kogus sõltub ka sellest, millised on tarretatava vedeliku omadused, magusus, happesus jms.
Liiga väike želatiini kogus ei tarreta vedelikku ära.
Magusad segud tarretuvad kauem ja vajavad suuremat kogust želatiini.
Hape nõrgendab želatiini struktuuri, seetõttu tuleb hapude vedelike tarretamiseks kasutada suuremat kogust želatiini.
Liiga väike želatiini kogus ei tarreta vedelikku ära.
Magusad segud tarretuvad kauem ja vajavad suuremat kogust želatiini.
Hape nõrgendab želatiini struktuuri, seetõttu tuleb hapude vedelike tarretamiseks kasutada suuremat kogust želatiini.
Želatiinipuru paisutatakse külmas vees umbes 10 minutit, vahekorras 1 osa želatiini ja 4–6 osa vett (olenevalt tootjast, jälgida infot pakendilt).
Pärast paisutamist sulatatakse želatiin vesivannil, lastakse veidi jahtuda ja lisatakse tarretatavale vedelikule. Želatiin tohi sulatamise ajal keema tõusta!
Želatiinilehed leotatakse külmas vees kuni 5–15 minutit. Želatiinilehtedest pigistatakse liigne vesi ja lisatakse otse kuumale vedelikule.
Hea teada!
Želatiini kogus 1 liitri tarretatava vedeliku kohta võib olla erinev, sõltudes želatiiniliigist ja tootjast. Jälgi infot toote pakendil.
Tabel 2. Želatiini kasutamine tarretise valmistamisel.
Želatiini tempereerimine
Ettevalmistatud želatiin ja tarretatav vedelik ei tohi olla väga erinevate temperatuuridega. Kui valad kuuma želatiini külma kohupiimakreemi hulka, hakkab see kohe tarduma ning kreemi sisse tekivad kummised tükid. Selle vältimiseks tuleb segud omavahel tempereerida, selleks pannakse väike kogus kreemi sooja želatiini hulka ja segatakse ühtlaseks. Nii želatiin jahtub ja seda on võimalik lisada kreemile, ilma et tekiksid tükid või niidikesed.
Pane tähele!
Tarretiste valmistamiseks ei saa kasutada värsket kiivit, melonit, papaiat, ingverit, mangot ja ananassi, sest neis sisalduvad ensüümid takistavad tarretumist.
Joonis 5. Tarretised (rabarberi tarretis, Panna cotta, kook maasikatarretisega, kihiline tarretis mustikatega).
Allikas: canva.com
Allikas: canva.com
vahud
Prantsusekeelne sõna mousse tähendab vahtu, mis omakorda tähendab igat magusat või soolast rooga, mis on õhuline ning mille põhjaks on valitud toorainest püree ning millesse võivad olla segatud vahustatud munavalged või vahustatud rõõsk koor.
Magusad vahud liigitatakse valmistamise tehnoloogia järgi:
Magusad vahud liigitatakse valmistamise tehnoloogia järgi:
- keedetud vahud (mannavaht, rukkijahuvaht, odrajahuvaht jne),
- toorvahud (kohupiimavaht, šokolaadivaht, vahukoor jne).
Keedetud vahud
Keedetud vahud on rahvuslikud magustoidud, mis on levinud Skandinaavias, Baltimaades ja Venemaal. Keedetud vahtusid valmistatakse vedelikust ja selle tihendajast.
Vedelikuna kasutatakse valdavalt puuvilja- või marjamahla, millele lisatakse vett. Vedelik peab olema tugevalt maitsestatud, sest vahustamine tõmbab maitset tagasi.
Tihendajana (vahtu mineva komponendina) kasutatakse:
Keedetud vahtude maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, vanilli, kaneeli, sobilikke ürte (piparmünt, meliss). Kuna vaht hiljem vahustatakse, siis esialgne maitsestus võiks olla soovitud lõpptulemusest tugevam, sest vahustamisel tõmbab maitse tagasi.
Keedetud vahtude tehnoloogia:
Keedetud vahte serveeritakse 10–14 °C juures piima või vahustatud rõõsa koorega.
Vedelikuna kasutatakse valdavalt puuvilja- või marjamahla, millele lisatakse vett. Vedelik peab olema tugevalt maitsestatud, sest vahustamine tõmbab maitset tagasi.
Tihendajana (vahtu mineva komponendina) kasutatakse:
- nisumannat - saame mannavahu
- rukkijahu - saame rukkijahuvahu
- odrajahu - saame odrajahuvahu
- rukkileiba - saame leivavahu.
Keedetud vahtude maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, vanilli, kaneeli, sobilikke ürte (piparmünt, meliss). Kuna vaht hiljem vahustatakse, siis esialgne maitsestus võiks olla soovitud lõpptulemusest tugevam, sest vahustamisel tõmbab maitse tagasi.
Keedetud vahtude tehnoloogia:
- Vee ja mahla segu kuumutatakse keemiseni.
- Lisatakse suhkur ja maitseained.
- Pidevalt vispliga segades sõristatakse sisse manna või jahu ning keedetakse nende paisumiseni. Odra- ja rukkijahu võib lisada ka eelnevalt veega segatuna, et ei tekiks tükke.
- Segu jahutatakse (kuni 40– 50 °C) ning vahustatakse.
- Peale vahustamist vaht jahutatakse ja serveeritakse.
Keedetud vahte serveeritakse 10–14 °C juures piima või vahustatud rõõsa koorega.
Joonis 6. Mannavaht.
Allikas: canva.com
Allikas: canva.com
Toorvahud
Toorvahtusid valmistatakse:
Tihti nimetatakse restorani menüüdes olevaid vahtusid ka mousse’deks. Vahtudele iseloomulik tekstuur saadakse lisades ettevaatlikult püreetaolisesse mousse-põhja vahustatud munavalgeid või vahustatud rõõska koort.
- munavalgest
- rõõsast koorest
- kohupiimast.
Tihti nimetatakse restorani menüüdes olevaid vahtusid ka mousse’deks. Vahtudele iseloomulik tekstuur saadakse lisades ettevaatlikult püreetaolisesse mousse-põhja vahustatud munavalgeid või vahustatud rõõska koort.
Kokanipp!
- Lisades segule vahustatud munavalget või rõõska koort segatakse vahtu õrnalt alt üles, massi ei tohi tugevalt kloppida.
- Rõõsk koor ei tohi olla liiga tugevalt vahustatud, sest see võib põhjustada mousse’i võimaitse ning raskepärase tekstuuri.
- Lisades vahustatud munavalget või rõõska koort püreele, lisatakse esmalt ¼ (muudab püree vedelamaks ja õhulisemaks) ning hiljem ülejäänu.
Toorvahtude lisandiks sobivad:
- magusad kastmed,
- rõõsk koor,
- röstitud pähklid ja mandlid,
- kondiitritooted,
- marjad jne.
Joonis 7. Toorvahud (kohupiima-apelsinivaht, šokolaadi mousse, maasikavaht, laimivaht).
Allikas: canva.com
Allikas: canva.com
Tänapäeval kasutatakse vahtude ja õhuliste kreemide valmistamiseks ka šifoonpudeleid, mille sees on süsihappegaasi balloonid.
|
|
kreemid
Kreemid on magustoidud, millel on ühtlane konsistents, üldjuhul siidine tekstuur, ja nad on küllaltki magusad.
Kreeme võib kasutada ka küpsetiste täidiste, katete või lisanditena.
Peaaegu kõiki kreeme kuumutatakse, hoolimata sellest, kas neid süüakse külmalt või soojalt.
Kreemid koosnevad kolmest põhitoorainest:
Kreeme võib kasutada ka küpsetiste täidiste, katete või lisanditena.
Peaaegu kõiki kreeme kuumutatakse, hoolimata sellest, kas neid süüakse külmalt või soojalt.
Kreemid koosnevad kolmest põhitoorainest:
- munad (rohkem kasutatakse munakollast, aga ka terveid mune),
- piim ja/või rõõsk koor,
- suhkur,
- lisada võib ka želatiini.
Kokanipp!
Olulisim osa kreemide valmistamisel on muna ja piima segu kuumutamine, kuni segu temperatuur jõuab 80 °C-ni.
Seda tehakse otsesel kuumusel või väiksemate kogusete puhul ka vesivannil.
Tulemuseks on tiheda tekstuuriga kreemjas pehme segu, mis katab segamislusika selja.
Kui segu kuumutatakse üle, siis munakollase valgud kalgenduvad ning segu muutub helbeliseks.
Mida tuleb jälgida segu kuumutamisel?
Seda tehakse otsesel kuumusel või väiksemate kogusete puhul ka vesivannil.
Tulemuseks on tiheda tekstuuriga kreemjas pehme segu, mis katab segamislusika selja.
Kui segu kuumutatakse üle, siis munakollase valgud kalgenduvad ning segu muutub helbeliseks.
Mida tuleb jälgida segu kuumutamisel?
- Segu segatakse kuumutamise ajal pidevalt z-tähe või 8-kujuliste liigutustega.
- Segamine peab olema pidev, regulaarsete tõmmetega piki kuumutusnõu põhja ja külgi, et segu püsiks homogeensena.
- Segamine ei tohi olla liiga aktiivne, sest see põhjustab kreemi vedelaks jäämist.
Kreemid võib jagada kolme suuremasse gruppi:
- segatud kreemid, nt creme anglaise ja bavaria kreem
- küpsetatud/kuumutatud kreemid, nt crème caramel, crème brûlée
- tärklisepõhised kreemid, nt keedukreem ehk crème pâtissière.
Tabel 3. Kreemide valmistamine.
Joonis 10. Kreemid (Crème caramel, Bavaria kreem, Creme anglaise kastmena, Crème brûlée, Crème pâtissière koogi täidisena).
Allikas: canva.com
Allikas: canva.com
