Toiduained, mida saab keetmise teel valmistada
- Köögiviljad – kiiresti valmivad köögiviljad asetatakse keevasse vedelikku, nt rohelised köögiviljad (oad, herned, spargel, spargelkapsas vms). Tavaliselt keedetakse köögivilju väheses vees, välja arvatud peet, mille keetmise aeg on pikem ja selle tõttu on vedeliku kogus suurem.
- Munad – võib keeta nii koorega kui kooreta ja panna keema nii keevasse kui külma vette. Muna keetmise aeg sõltub sellest, kuidas muna kasutatakse.
- Pasta – nii värsket kui kuivatatud pastat keedetakse rohkes vees.
- Kaunviljad – kuivatatud kaunvilju võib enne keetmist leotada (hernes, oad, kikerherned), läätsed leotamist ei vaja. Kaunviljad keedetakse rohkes vees.
- Riis – keetmiseks kuluv vedelikuhulk sõltub riisisordist ning valmistatavast roast.
- Teravili – pestakse enne keetmist külma jooksva veega ning keetmiseks kuluv vedelik sõltub valmistatavast roast.
- Liha ja linnuliha – keetmise aeg ja viis sõltuvad valmistatavast roast.
Keetmisel võib vedelikuna kasutada:
- vett
- puljongit
- piima
- infuseeritud ehk maitsestatud vedelikku
- veini, siirupit, mahla jne.
Keetmiseks kasutatav vedelik ja selle kogus sõltub valmistatavast roast. Valitud vedelik mõjutab roa maitset ja lõppviimistlust.
Toiduainete keetmisel nende mass muutub.
- Teatud toiduainete mass väheneb, kuna neist eraldub keetmisel vett ja selles lahustunud aineid. Massi kadu on kõige suurem lihal, seentel ja kaladel.
- Mõnede toiduainete mass aga suureneb, sest need imavad keeduvedelikku. Mass suureneb tangainetel ja pastatoodetel, samuti kuivatatud toiduainetel.
- Massi suurenemine sõltub osaliselt ka sellest, kui palju võetakse keetmiseks vedelikku ja kui suur on toiduaine veeimamise võime.
Kokanipp!
Toiduained, mille keetmise põhieesmärk on anda leemele maitset (nt puljongi keetmine), pannakse keema külma vette.
Toiduained, mida keedetakse toidu valmistamiseks, asetatakse keevasse vette, et vältida toitainete kadu.
Pikaajalisel keetmisel kaob toiduaine värv ja vees lahustuvad vitamiinid eralduvad keetmisvedelikku.
Toiduained, mida keedetakse toidu valmistamiseks, asetatakse keevasse vette, et vältida toitainete kadu.
Pikaajalisel keetmisel kaob toiduaine värv ja vees lahustuvad vitamiinid eralduvad keetmisvedelikku.
Tabel 2. Põhitoiduainete keskmised keetmise ajad.
Keedetakse nii lühiajaliselt kui võimalik ja nii kaua, kui vaja, et säiliks toiduaine tekstuur – sõltuvalt toidust pehme, veidi kõva või krõmpsuv.
Hea teada!
Varased noored köögiviljad valmivad kuumtöötlemisel kiiremini, pikemat aega seisnud kevad-talviste köögiviljade valmimisaeg on pikem.
Tabel 3. Kanamunade keetmise ajad.
Allikas: Rekkor, S. jt. 2013. Kulinaaria. Kirjastus Argo. Lk 125-126.
Pane tähele! Ohukohad keetmisel
- Keetmiseks kasutatavad nõud peavad sobima pliidi tüübiga ning olema sobiva suurusega. Liiga väikesest potist pritsib keetmisel vedelik välja.
- Toidu asetamisel keevasse vedelikku või vedeliku kurnamisel tuleb olla ettevaatlik, et vältida pritsmeid ja põletusi.
- Kui eemaldad keedupotilt kaane, kalluta seda näost eemale, et aur saaks ohutult väljuda. Kui avad selle enda poole, võib kuum aur põhjustada põletusi.
- Kui kasutad rõhu all keetmiseks spetsiaalseid seadmeid, pea kinni kasutus- ja ohutusjuhendist!
- Kuumade esemete tõstmisel või seadmetega kokkupuutel kasuta pajakindaid või -lappe, et vältida põletusi.
